Nädal 2. Nähtused Interneti varasemast ajaloost.

CD

 CD on kaasaskantav andmekandja, mida saab kasutada heli, video ja muude andmete digitaalsel kujul salvestamiseks, salvestamiseks ja taasesitamiseks. 

 Aastal 1979 tutvustasid tehnoloogiate entusiastid CD esimese prototüübi Euroopas ja Jaapanis. Ühe aasta hiljem, Philipsi ja Sony elektroonilised ettevõtted ühinesid selleks, et hakata avalikkusele CD-de kallal töötama.
 Nad otsustasid õhukese, läikiva ja ümmarguse salvestusketta, kuhu mahub umbes 80 minutit muusikat ja mille saab panna CD -mängijasse, et muusikat valjusti esitada. 2001. aastal käivitas arvutifirma Apple iTunes'i. Esmakordselt said inimesed arvutile osta veebist individuaalselt selle asemel, et osta terveid CD-sid.
 Digitaalsed formaadid on muusikamaailmas CD -sid edestanud, mis on näinud tohutut nihet füüsilistest andmekandjatest eemale voogesituse heli ja digitaalse allalaadimise suurenemisega.
 2003. aastal toodi Blu-ray DVD asemele. Blu-ray mahutavus on 25 GB, mis võimaldab kõrgema kvaliteediga videot ja heli kõrgema eraldusvõimega.
 Aastal 2008 käivitati muusika streaming sait Spotify. See pakkus inimestele võimalust igakuise liitumistasu eest kuulata piiramatut muusikat. Ja sellest ajast alates hakkas CD müük vähenema. Tänapäeval meie eriti ei kasuta CD-it, sest meie saame striimima või laadida Internetist alla muusikat, telesaateid ja tarkvara sagedamini, mis on muidugi lithsam, kiirem ja mugavam.
 Aga samal ajal inimesed eelistavad osta suuri kassahittvideomänge CD -lt või Blu Ray -lt,  nende Interneti kaudu alla laadimisele. Selleks on olemas mittu põhjust: hinna erinevus, mängu suurus ja võimalus omavahel vahetada. 
 Kuigi CD pole enam nii populaarne kui vanasti, kasutavad inimesed seda siiani.

 Allikad:

• https://www.bbc.co.uk/newsround/47441962 ​
• https://richbray.medium.com/who-uses-cds-nowadays-d325bbeedf6
  
• https://searchstorage.techtarget.com/definition/compact-disc